TopPC Intel Core i5 Gen13 Creative (DDR4), 64GB (2x32) DDR4, GeForce RTX 4060 Ti (16GB), 1TB NVMe Gen4, Windows 11 Pro



- Kulleri kohaletoimetamine 3,99 €: 31.03.2025

- Kere: Deepcool CG560, Tempered Glass, Black
- PSU: Inter-Tech Argus RGB Series, 750W, 80PLUS Gold
- Pamatplate: Gigabyte Z790 S DDR4
- Procesors: Intel Core i5-13400 (6P+4E/16T, 2.50 GHz, 20 MB Cache, LGA1700, 65W)
- Protsessori jahuti: Arctic Liquid Freezer III 240 Black
- RAM: ADATA XPG Gammix D35 Black, 64GB, DDR4, 3200MHz, CL16, Kit of 2
- Videokaart: Gigabyte GeForce RTX 4060 Ti, 16GB GDDR6, WindForce OC (DLSS 3)
- SSD: ADATA Legend 900, 1TB, M.2 Gen4 x4
- Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 11 Pro, 64bit, English, OEM (DVD)




Operatsioonisüsteem startides '"laadib end sisse" kõvaketta operatiivmällu. Seesama toimub kõigi programmide avatud failidega, seoses sellega on väga oluline, et operatiivmälus oleks piisavalt ruumi nimetatud andmetele, ja protsessor suudaks kiiresti töötada selle informatsiooniga.
Juhul, kui operatiivmälu maht on valitud ebapiisav, siis protsessor hakkab oma lühiajaliste operatsioonide jaoks kasutama kõvaketast, ja arvuti samal hetkel hakkab tunduvalt "pidurdama". Seetõttu on tähtis soetada nii palju mälu, kui on vaja vastavate ülesannete jaoks.
Keskmiste rakenduste jaoks - internetiotsing, töö dokumentidega ja multimeedia mugavuste nautimine täielikult piisab ka 4GB operatiivmälust.
Nõudlike 3D arvutimängude, video-/audio-montaaži programmide jaoks, nagu samuti ka mistahes professionaalse taseme tarkvarale on vajalik vähemalt 8GB mälu.
Pidage meeles – operatiivmälu mitte kunagi ei ole liiga palju. Seetõttu juhul, kui vahendid võimaldavad, soetage seda rohkem. Siiski pidage meeles, et operatiivmälu on see parameeter, mida on võimalik parendada, ostes juurde hiljem lisamahtu, juhul, kui emaplaadil on piisavalt vaba operatiivmälu ühenduspesi (slots).

Tähtsaim erinevus videokaartide vahel on selle GPU, ehk graafika kesktuum. See parameeter määrab ära graafikajõudluse ja seda saab parandada ainult vahetades kogu kaardi teise vastu.
Ka ühesuguste GPU ja mudeli videokaardid võivad erineda üksteisest graafikamälu mahu, mälu tüübi, jahutuse mooduse ja taktisageduste poolest.
Graafikamälu maht tagab võimaluse mängida 3D mänge suurema eristusvõimega, seepärast, juhul, kui olete mängude fänn ja plaanite soetada suure monitori, või mitu, valige videokaart mälumahuga vähemalt 1GB. Juhul, kui videokaardil napib graafikamälu, see püüab seda "laenata" arvuti operatiivmälut endale vajalikul määral. Sellegipoolest, töökiiruse erinevus on küllaltki märgatav, suurema graafikamälu kasuks.
Pöörake tähelepanu mälu tüübile ja sagedusele. DDR3 mälu on parem, kui DDR2 ja aeglasem, kui DDR5. Nagu samuti DDR3 1800MHz mälu on kiirem, kui sama tüüpi 1600MHz mälu. Ka mälu ribalaiusel on tähendus ühe mälutüübi piires. Seetõttu DDR3 256bitine on kiirem, kui DDR3 128bitine mälu.
Üks kõige tähtsamatest videokaardi valikukriteeriumitest on jahutuse tüüp ja kvaliteet. Hea jahutus on ühe suure või mitme väikese ventilaatoriga ja suurema radiaatoriga, kui on vastava kaardi standard-jahutuse varustuses. Küsige meie müügimeestelt ja need aitavad välja valida parima lahenduse.
Hea jahuti on võimalik soetada eraldi, kuid see on küllaltki märkimisväärne kulu ~25 LVL, seepärast on parem soetada kaart juba olemasoleva hea jahutusega.
Valides kaartide seast ühesuguse GPU-ga, pidage silmas, et on olemas OC (OverClock), ehk tehase selle kaardi overclock versioonid. Selline kaardi alaliik annab suurema graafika jõudluse, kuid seejuures peab võtma arvesse, et see tavaliselt toimub intensiivsema (häälekama) jahutuse ja kaardi toimimise stabiilsuse arvel.

Esimesed M.2 SSD-d ilmusid turule varsti pärast Inteli Haswell-arhitektuuri debüüti 2013. aasta lõpus. Populaarsust saavutasid need aga alles 2015. aasta lõpus, kui Inteli Skylake'i arhitektuur ja 100-seeria emaplaadid muutusid üha sagedamini M.2-pesadeks. 2017. aasta alguseks, koos Inteli 7. põlvkonna Kaby Lake'i ja AMD Ryzeni protsessorite turuletulekuga, on peaaegu kõik Z270 ja X370 emaplaadid varustatud ühe või isegi mitme M.2 pesaga.
M.2 kettaid on põhimõtteliselt saadaval 3 standardis, mis tähistavad põhimõtteliselt nende füüsilisi omadusi - M.2 2280 (kaardimõõt 22x80mm), M.2 2260 (22x60mm), M.2 2242 (22x42mm), kuid M.2 tehniline spetsifikatsioon lubab ka teisi suurusi.
Kahjuks ei ole füüsilised mõõtmed ainsad erinevused, mida M.2 SSD-de puhul võib leida. Ka liides, mida need kaardid kasutavad protsessoriga ühendamiseks, on erinev. Praegu on enim kasutusel kaks M.2 SSD-tüüpi - SATA ja PCI-Express. M.2 SSD-d suudavad SATA-liidese kaudu saavutada kiirust kuni 600 MB/s, mida piirab praegune SATA 3 protokoll. Just selle piirangu tõttu kohandati M.2 ühilduvaks PCI-Expressi bussiga, et tagada suurem andmeedastuskiirus, mis PCI-E liidesega võib ulatuda kuni 4 GB/s! Mitmed kettad on juba võimelised lugemiskiiruseks 2500 MB/s ja rohkem.
Peaasi, et vaatamata pordide sarnasusele ei ole need kettad omavahel ühilduvad! Plaadil, mille M.2-pesa on ühendatud ainult SATA-liidesega, ei ole võimalik kasutada PCI-E-liidesega M.2 SSD-d ja vastupidi. Alates 2017. aastast on aga Inteli B250, H270 ja Z270 emaplaatide ning AMD X370 emaplaatide puhul peaaegu kõik M.2 pesad universaalsed ja toetavad nii SATA kui ka PCI-Express liidesega M.2 SSD-sid. Soovitame aga alati kontrollida seda tahvli tootja kodulehelt.
SSD ketas koosneb mikroskeemidest, seoses sellega, sel ei ole liikuvaid osi ja see on täiesti vaikne (0 dB). Tänu sellele tõsiasjale, SSD ketas on vastupidavam, kui kõvaketas vibratsiooni jm. järskude mehaaniliste mõjude suhtes.
Oma ülesehituse eripärade tõttu on suuremamahulised SSD kettad tavaliselt ka suurema töökiirusega, mis võib erineda isegi mitu korda. Seepärast, enne soetamist tutvuge väga hoolikalt SSD ketta töökiiruse näitajatega - lugemise ja kirjutamise kiirusega megabaiti sekundis (MB/s). Keskmise suurusega SSD ketta töökiirus peaks olema ~250 MB/s. Read(lugemisel) ja ~200 MB/s. Write (kirjutamisel). Suure jõudlusega ketastel on need näitajad ~350 MB/s Read ja ~450MB/s Write.
SSD ketaste töökiirus ja mahutavus aja jooksul kiirelt paranevad ja hinnad langevad. Seepärast soetage sellist liiki ketas ainult sel juhul, kui töökiirus ja vaikne töötamine on tähtsamad vajaliku investeeringu suurusest.
Suuremat, kui 1TB ketast endale praegusel ajal soetada on vajalik ainult neil, kellele meeldib kõike säilitada, või kelle töö spetsiifika näeb ette suurt andmete mahtu - näiteks professionaalne filmide ja fotode montaaž, suurte andmetebaaside süsteemid jm. Keskmisele kasutajale piisab 1TB kettast "küllaga"
Peale mahu on tähtis välja valida ketta töökiirus. Selle määravad ära ketta pöörete arv minutis (rpm) ja vahemälu. 10000rpm ketas on kiirem, kui 7200rpm. (ja samuti valjema müraga töötamisel) Võrdsete pööretega ketas 64MB vahemäluga on kiirem kettast, mil on 32MB vahemälu, jne.
Kettamahtu on võimalik suurendada, soetades lisakettaid niipalju, kui seda võimaldavad valitud korpuse 3.5" HDD nišid ja toiteploki võimsus (Keskmine kõvaketas tarbib ligikaudu 25W toitevõimsust.)
Liidesetüübil SATAII ja SATAIII ei ole suurt tähendust, kuna need on omavahel vahetatavad ja (kõvaketaste korral) ei mängi suurt rolli andmete edastamise kiiruse juures.
Eraldades operatsioonisüsteemi andmetest, OS ja tarkvara tavaliselt paigutatakse väiksema mahuga suurema töökiirusega kettale. Andmetele, omakorda, eraldatakse väiksema pöörete arvuga, suurema mahuga ketas, mis tagab suurema andmete turvalisuse, tänu väiksemale pööörete arvule ja töötemperatuurile. Sellegipoolest, kettad peavad asetsema piisaval kaugusel üksteisest, vastasel juhul neid on vajalik jahutada ventilaatori abil.
Juhul, kui valitud emaplaat tagab RAID massiivi, tasub mõelda teise ketta soetamisest kahe võimaliku rakendusmooduse tõttu:
RAID 0, ehk STRIPE on massiiv, mis on suuteline oluliselt suurendama andmete lugemise/kirjutamise kiirust mõlema ketta seeriaviisilise kasutamise (ja andmete stabiilsuse) arvel. Sellise ühendusviisi korral peab arvestama topeltriskiga - juhul, kui ühel kettal tekib tõrge (rike), kogu ketaste massiiv enam ei toimi ja andmed on kaotsi läinud. Sellise massiivi jaoks valitakse sama tootja identsed kettamudelid.
RAID 1, ehk MIRROR massiiv koosneb kahest sarnasest kettast, milledele kõik andmed kopeeritakse samaaegselt ja identselt, sel moel tagades andmete turvalisuse ühe ketta vigastuste korral. Seda tüüpi massiivile on soovitav iga ketas välja valida teiselt tootjalt või sarnastest mudelitest, sel põhjusel, et üht tüüpi ketastel võib olla seesama praak, mis suurendab andmete kaotsimineku riski.
Peale nimetatute RAID mooduste on olemas ka kombineeritud RAID 5 ja RAID 6, mis tagavad samaaegselt andmete turvalisuse ja töökiiruse kasvu, siiski need massiivid nõuavad 3 ja enam ketast vastavalt, ning samuti ka spetsiaalset kontrollerit. Võimaluste kohta komplekteerida arvutit RAID 5, 6 massiividega - küsige meie müügimeestelt, kirjutades
Populaarseim ketaste liik on käesoleval hetkel DVD, seepärast keskmisele kasutajale soovitame soetada DVDRW seadme.
BluRay kettad ei ole eriti levinud võrdlemisi kõrge hinna tõttu. Sellegipoolest,, juhul, kui soovite, et seade võimaldaks teil vaadata filme BluRay formaadis, soetage BluRay combo, mis võimaldab kirjutada/lugeda DVD ja CD, kuid ainult lugeda BluRay.
Omakorda , juhul, kui sageli arhiveerite suuri andmemahtusid ning juhul, kui soovite seda teha kompaktselt, siis soetage BluRay Writer, mis täidab kõiki eelpoolnimetatud funktsioone ja lisaks suudab kirjutada kuni isegi 50 GB (DualLayer) BluRay ketastele.
Populaarseimad standardid on SDHC (SecureDigital High capacity) ja microSD, mis on kasutusel digikaamerates Canon, Nikon, Kodak jm. MicroSD ja microSDHC kaarditüübid on kasutusel Nokia, Samsung jm. mobiiltelefonides
Sony seadmetele on iseloomulikud MemoryStick tüüpi kaardid, Olympus kaameratel - XD (Xtreme digital)kaardid.
Professionaalsetes digi-peegelkaamerates on enamasti kasutusel CF (CompactFlash) ja MicroDrive kaardid.
Selleks, et välja selgitada, milline kaarditüübid tüüp sobib Teie kaamerale, võtke see välja vastavast seadmest ja vaaadake. Kõigil kaartidel on kerel näidatud selle tüübitähistus lühendatult. Juhul, kui kaardil ei ole informatsiooni, on võimalik seda infot leida vastava seadme kasutamisjuhendis või tehnilises spetsifikatsioonis.